Selle kuu viimane n’adalavahetus on alanud. Reedel k’aisin kinos, siin on praegu rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. V’aga vahva film oli – “English surgeon” – yhest inglise kirurgist, kes aitab inimesi Ukrainas vaatamata sealsetele kitsastele oludele ja rahanappusele. V’aga sydamlik ja m~otlemapanev film oli.
Kino oli v”aga “age, ei olegi enne sellist n”ainud, vanaaegne ja uhke nagu ooperiteater. Vaatasime filmi ylevalt teiselt r~odult, p”aris huvitav kogemus filmi sellisest kohast vaadata.
P’arast istusime yhe seltskonnaga pubis, need olid yhe tuttava eestlase s~obrad. H’asti m~onus ~ohtu. T’anane p’aev m’o'odus rahulikult. Magasin kaua ja k’aisin poodides ja siis tegin ~ohtus’o'ogi ja vaatasin telekast yhte filmi.
Eelmine n’adal to’o'l oli j’alle rahulik ja yldiselt huvitav: igasugu kursusi ja yritusi oli p’aris palju. Siiamaani on igatahes muljed ypris head.
